2023-mi silaannarsuarmik mingutsitsineq

Ukiut tamaasa Kalaallit Nunaat silaannarsuarmik mingutsitsineq pillugu FN-ip silaannaap pissusaa pillugu isumaqatigiissutaanut (FN’s Klima Konvention (UNFCCC)) nalunaaruteqartarpoq. FN-ip silaannaap pissusaa pillugu isumaqatigiissutaannut (UNFCC) nalunaarutigineqartartut tassaapput; nukissiuutinit atuinernit, suliffissuit atuinerinit, arrorsaatit, nunalerinernit, eqqakkanik suliaqarnernit il.il. silaannarsuarmik mingutsitsinerit. Drivhusgassit kudioxid (CO2), metan (CH4), lattergas (N2O) aamma drivhusgassit flouritallit suliffissuarnit pinngorartinneqartartut hydroflour-karboner HFC svovlhexaflourid-ilu SF6 nalunaarutigineqartarput.

 

Silaannarsuarmik mingutsitsinermik nalunaarsuutit ilaatigut Kalaallit Nunaata mingutsitsinermik annikillisaanissamut anguniagassatut isumaqatigiissutaanut malinnaanissamut atorneqartarput. Silaannarsuarmik drivhusgassimik mingutsitsinermut CO2 -mut sanillunneqarlutik naatsorsorneqartarput (CO2-ækvivalent), uani saqqummersitami mingutsitsinerit taakku CO2e-mik taaneqartassapput. Kalaallit Nunaata silaannarsuarmik drivhusgassinik mingutsitsinera UNFCCC-mut nalunaarutigineqarsimasoq tabel 1-imi takuneqarsinnaavoq.

 

Titartakkami 1-imi silaannarsuarmik drivhusgassinik mingutsitsineq, orpippassuit aamma nunat atorneqartut sunniutaat ilanngullugit takuneqarsinnaavoq. 2023-mi silaannarsuarmik mingutsitsinerit 651.717 CO2e-mik annertussuseqarpoq. 2022-mut sanilliullugu 3,5 pct.-inik annertuneruvoq 1990-imulli sanilliullugu 0,4 pct.-imik appasinnerulluni.

 

Titartagaq 1. Drivhusgassimik silaannarsuarmik mingutsitsinerit, UNFCCC-mut nalunaarutigineqartut

Najoqqutaq: Naatsorsueqqissaartarfik, Kisitsisaataasivik: https://bank.stat.gl/ENN1EM1 

 

Nukiussiuutinit silaannarsuarmik mingutsitsineq drivhusgassinik mingutsitsinermi annertunerpaajuvoq. 2023-mi silaannarsuarmik mingutsitsineq ima isikkoqarpoq: 93,5 pct. nukissiuutinit, 2,6 pct. eqqagassalerinernit, 1, 9 pct. suliffissuarni suliaqarnernit il.il., 1,8 pct. nunalerinermit aamma 0,2 pct. orpipassuarnit nunanillu atuinermit, titartagaq 2 takuuk.

 

Titartagaq 2. Drivhusgassinik silaannarsuarmik mingutsitsineq, mingutsitsinerit suminngaaneernerinut immikkoortillugit

Najoqqutaq: Naatsorsueqqissaartarfik, Kisitsisaataasivik: https://bank.stat.gl/ENN1EM1 

 

Drivhusgassit nalunaarutigineqarsimasut assigiinngitsunik atuuffeqarput. Kuldioxid (CO2) 93, 7 pct.-iulluni 2023-mi annertunerpaamik mingutsitsisuuvoq. 2,4 pct.-imik annertussuseqarluni metan (CH4) tulliusoq, lattergas (N2O) 2,1 pct.-imik annertussuseqarluni pingajuuvoq, industrigassit (f-gasser) mingutsitsinerat 1,8 pct.-imik annertussuseqarpoq.  

 

Nukissiuutinik atuinermit CO2-mik mingutsitsinermut ikummatissanik atuineq pissutaanerpaavoq. Mentanimik aamma lattergasinik mingutsitsineq annerpaaq eqqagassalerinermeerpoq, metanimillu mingutsitsineq annerpaaq nunalerinermeertarluni.

 

Titartagaq 3. 2023-mi silaannarsuarmik mingutsitsineq, drivhusgassinut immikkoortillugu

Najoqqutaq: Naatsorsueqqissaartarfik, Kisitsisaataasivik: https://bank.stat.gl/ENN1EM1 

 

Tabel 1. Drivhusgassimik mingutsitsineq tamakkerlugu

 

1990

2000

2005

2010

2015

2020

2022

2023

 

Ton CO2e

Silaannarmik mingutsitsineq tamakkerlugu 1)

654.126

699.480

663.662

697.647

583.970

590.654

629.819

651.717

Atuinermit mingutsitsineq tunngavigalugu.....

624.981

667.868

627.248

661.234

547.614

549.499

587.514

609.253

Nukissiorfiit aamma nukissiorneq

182.878

131.093

139.989

230.363

114.842

101.969

100.112

107.013

Nukissiuutinit atuineq tamakkerlugu .............

442.103

536.775

487.259

430.871

432.772

447.531

487.402

502.240

- Assartuineq/angallassineq ....................

87.944

111.375

83.360

81.383

93.018

90.246

109.653

114.022

- Suliffissuit .................................

26.527

48.793

67.298

52.408

37.742

46.237

60.248

71.478

- Niuernermik aamma kiffartuussinermik inuussutissarsiutit, angerlarsimaffiit il.il. ...........

327.632

376.607

336.601

297.080

302.012

311.048

317.502

316.739

Suliffissuarni mingutsitsineq.................

515

2.546

6.969

8.154

10.587

13.802

12.926

12.236

- Atortut arrortitsisartut ........................

515

562

1.284

898

814

746

718

691

- Suliarinninneq .............................

0

1.984

5.685

7.256

9.773

13.056

12.207

11.544

Nunalerinermi mingutsitsineq................

10.294

9.746

10.591

10.242

9.074

9.409

11.306

11.946

- Uumasut nerisaminnik arrortitsisarnerat .........

8.542

7.519

8.144

7.915

6.822

7.027

6.885

6.744

- Uumasuutinit naggorissaaneq..................

981

945

1.000

973

828

855

836

818

- Narsaatit ..................................

770

1.282

1.446

1.354

1.424

1.527

3.585

4.385

Eqqagassat suliarinerinit mingutsitsineq.......

18.080

18.743

18.164

16.992

15.567

16.610

16.711

17.019

- Eqqakkanik inissiineq .......................

5.097

5.830

5.687

5.493

5.374

5.305

5.295

5.290

- Ermup atukkap sinnera ......................

6.759

6.772

6.807

5.766

4.222

5.161

5.195

5.480

- Eqqakkat allat .............................

6.224

6.141

5.670

5.733

5.971

6.144

6.220

6.249

Orpippassuit nunaminertanillu allanik atuineq..

257

577

690

1.025

1.127

1.334

1.362

1.264

- Orpippassuit ...............................

46

15

3

12

-2

-17

-25

-29

- Nunaminertanik atuineq ......................

211

562

687

1.013

1.128

1.352

1.387

1.293

Mingutsitsineq tamakkerlugu ”Orpipassuit nunaminertanillu atuineq” ilanngunnagu 2).....

653.869

698.903

662.972

696.622

582.843

589.320

628.457

650.453

Najoqqutaq: Naatsorsueqqissaartarfik, Kisitsisaataasivik: https://bank.stat.gl/ENN1EM1

Malugiuk: Tabelimi takuneqarsinnaapput Kalaallit Nunaata drivhusgassimik mingutsitsinera aamma tigusinera apriilimi 2025-mi FN-imi Klima Konventionimut (UNFCCC)-mut nalunaarutigineqartut.

1)                   Silaannarsuarmik drivhusgassimik mingutsitsineq tamarmiusoq ”Skov og arealanvendelse”-mit suleqataaffigineqartoq, CO2-mik tigusineq silaannarsuarmik mingutsitsinerup akerlerivaa.

2)                   Silaannarsuarmik drivhusgassiunngitsumik mingutsitsineq tamarmiusoq ”Skov og arealanvendelse”-mit suleqataaffigineqartoq, taassuma ilaannaa silaannaap pissusaanik naatsorsuinermut ilanngunneqarpoq Kyotoprotokollimut ilaasumut.